Ohh jummel milline järjekordne eneseületus on tehtuud! See ravinädal on lihtsalt nii rängalt ebamugav. Ketran taas sama jutumulli. Justkui nagu muud elu ei olekski. Lausa hale hakkab juba ainuüksi kirjutamisest ja kirjavigade lappimisest. Üks ja sama joru, endiselt ei ole see ravile minek mee lakkumine, endiselt kisub silm märjaks sealt lahkudes ja järgnevast paarist päevast ei taha üldse mõeldagi. Paraku ma olen täna täpselt selles hetkes, kus ma olla ei taha. Ja alati, nagu aamen kirikus istub Loore just sellel päeval läpaka taha ja avab blogi 🤣. Ahh mida iganes, ma halan siis ära ja saan eluga edasi minna. Mul on masekas, ma olen habras, nutan ja naeran ja siis jàlle nats iiveldab ja siis ma palvetan, et mul ei tekiks suhu seda vastikut tunnet. Siis ma pesen põrandaid ja teen tolmukaga maja puhtaks ja jälle kukun diivanile ja pikutan. Siis ma jälle natukene nutan ja halan emale kui pask mul on olla ja siis ma saan aru, et see fucking ei aita mind. Ma pean taas end kokku võtma ja lihtsalt hakkama saama, sest teisi valikuid mul ei ole. Ja siis ma rõõmustasin ka täna, sest mul hakkasid päevad. See on mõne jaoks nuhtlus, ma tean. Minu jaoks õnnistus. Jess, mul ei olegi menopaus.
Aga kui ma end nüüd kokku võtan ja päriselt mõtlema hakkan… pole mul ju häda midagi. Ma vàhemalt ei oksenda ja suutsin täna isegi tööl tunnikese veeta. Kuigi minuarust hakkab mul nohu tekkima. Ega arstidele mu vereproov ei meeldinud küll. Mul on need neutrofiilid ikka üle keskmise madalad. Hea, et üldse seekord ravigi tehti. Nad juba seal kaalusid varjanti see edasi lükata.
Ma annan endast kõik, et ravi saaks jätkuda plaanipäraselt. Nimelt on plaanis 1 ravi veel teha. Kokku siis 2 ravipäeva. Sellele ravile järgnev uus PET uuring ja edasine plaan. Ma enda peas muidugi olen otsustanud, et see ravi piirdubki 4 raviga ja ma juba olengi tegelikult terve. See enda sees tugev olemine ja positiivse mõtte loomine toetab mind pisut. Mul on respekt nende inimeste üle, kellel on kordades pikemad ravid… Olete nii vaprad 😘.
Eile ma püüdsin metsas veidi end tuulutada ja sügist kaasa haarata. Mõned oksad, käbid ja sammalt. Poest haarasin kanarbikud ja krüsanteemid. Igaljuhul ma alustasin Legendi akende kaunistamisega. Palju on veel teha aga väike algus siiski tehtud. Ma kohe lihtsalt ei oska niisama passida ja vegeteerida.
Kommentaarid
Postita kommentaar