Tehtud sai see kolmanda keemiaravi esimene ravipäev 🥳

 Tegelikult on siiamaani veel nats halb olla kui mõtlen sellele kõigele, mis esmaspäeval toimus. Selge on aga see, et ma pean olukorraga toime tulema ja püüdma end teadlikult kohandada selle olukorraga. Mul on tâna viies päev peale ravi. Siismaani ma tunnen paha maitset suus, limaskest on hell ja paljud toidud tekitavad iivelduse tunnet. Ebamugav on ka see, et olen mega lõhnatundlik ja kõik lõhnad vupsavad ninna. No ja ma ei saa ka mainimata jätta meeletut unevajadust, mis mind siiamaani kimbutab. See kõik, mida ma hetkel kirjutan.. See on see pool minust, kes toodab negatiivsed ja madalat energiat ja ma pööran selle kohe ümber. Ma just eile abikaasaga rääkisin sellel teemal sügavamalt. Mu armas ütles mulle, et olen olnud nii vapper. Ta oli valmistunud selleks, et ma elan voodis, magan ja olen nõrk. Arvas, et ma vaja pidevat järelvalvet ja suurt tuge. Reaalsuses on nii, et ma elan oma elu selliselt, et ma ei lase oma diagnoosil enda emotsionaalset ja füüsilist keha koormata. Ma teadvustan endale enda ebamugavuse tunnet. Jah, mul on paha, mul on uni, ma ei jaksa, JAH, nii on ! Sellegi poolest ma peale selle tunde tundmist ajan selja sirgu ja ütlen endale, et sa võidki neid tundeid tunda. Need tunded ja mõtted tuleb välja lasta kehast. Ja kui ma need laused lausun, hakkab mul kergem ja ma leian endale teise tegevuse. Tegevuse mis mind toitab positiivsusega ja hea vaibiga. Näiteks jalutuskäik koeraga või hoopis nokitsemine aias. No kõige mõnusam on ikka tööl. Seal on mu naised, mu armsad, kelle peas sasida. Ehk, et mõelda tuleb alati positiivselt, negatiivsed tunded tuleb vâlja lasta. Kui sa hoiad need endas, kasvatad viha ja allasurutud emotsioone enda sees. Need aga teevadki inimese hapraks. Sellistel momentidel oledki vastuvõtlik stressile, ärevusele, haigustele jne.

Pet uuring arstile meeldis. Ta ütles, et aktiivsed kolded puuduvad ja ravi on kenasti allunud. Seda ma ainult veel nüüd täpselt aru ei saanud, et mitu ravikuuri nad mulle veel teevad ja mis on see plaan edasiseks. Kas nad muudavad midagi või tiksun edasi samas rütmis. Ma isegi ei saanud aru, et mitu ravi nad mulle kokku teha plaanivad, sest arst polnud jälle eriti süvenenud minu haiguse tagamaadesse. Mul on selles suhtes suht kindel tunne ja ma tean, et ma tegelikult juba olengi terve. See ravi on lihtsalt vaja korralikult lõpuni teha, et vältida tagasilööke. Minu sees on nii tugev teadmine, et kõik juba on korras. See on väga huvitav tunne. Paar nädalat tagasi juba tundsin seda tunnet. Keha ise on nii võimas olevus ikka. Vau ma ütlen. Ma ikka olen mega palju õppinud selle pisikese aja jooksul. Issand kui pikk ikkagi oli see teekond selle olukorrani, mis hetkel toimub. 

Ma tunnen, et ma olen nüüd valmis ise taas inimestega töötama. Hakkan taas konstellatsioone tegema nii individuaalelt kui ka grupiga. Minu sees on nüüd veel tugevam tunne, et minu suund on inimeste vaimne toetamine. Mul on veel takistusi, sisemisi hirme. Ma teadvustan seda ja püüan ära lihvida. 

Kõike imelist sulle tänaseks 🥰