Hei!
Mul on olnud mega mega aktiivne nädal. Ma jõudsin selle aja jooksul sõbrannadega kohtuda, käia Taro kaartide kursusel, PET uuringul Tartus, jõusaalis ja tööl.
See minu ravi periood on olnud tegelikult minu jaoks mega rutakas ja kui ma alguses arvasin, et ma jõuan oma kallite sõbrannadega megalt aega veeta koos ja enda akusi laadida kuskil matkadel ja südant puistata, siis tänaseks on lood hoopis vastupidised. Kõigil on oma elud ja tempo on mega kiire. Ma mõtlen, et kui ma väike tüdruk olin, siis aeg ju seisis. Hommikul läksid välja ja õhtul pimedas tulid, vahepeal polnud mahti söömagi koju minna. Aeg läks nii aeglaselt ja päeva jooksul jõudsid nii palju korda saata. Praegu on päevad nii sisutihedad, et ma vahest unustan isegi süüa. Kodus veedetud vabad päevad täidan ma tavaliselt koristamise, lugemise, pikutamise ja jalutamisega. Kõik see mahub küll ühte päeva ära, ent üllatav on kui kiirelt need päevad otsa saavad. Kõige parem on asja juures see, et koristamisest pole kasu, ikka mõni hamster suudab mul siin korraliku kaose tekitada.
Sellel nädalal ma võtsin aega endale ja enda sõbrannadele. Ma olen praegusel perioodil küll pisut väsinum ja eriti kaua vastu ei pea, ent ma vähemasti olen natukesekski olemas. Nädal peale ravi on eriti masendav. Tunnen siis, et silmad on nii rasked ja iga pingutus on liiast.
Teine nädal on juba palju palju mõnusam. Siis ma olen nii tubli, et ma ise ka ei usu. Sellel nädalal ma käisin näiteks jõusaalis ja tundsin end seal päris aktiivsena isegi. Mul on hea meel, et port ei sega ühtegi harjutust ja hantlid pole ka minust võõrdunud.
Kunagi mõned nädalad tagasi haiglas olles sattus mulle ette Taro kaartide laager kuskil päris kohe müstilises paigas. Ma veel ei tea mis mind sinna kutsus või milline oli selle kursuse tulem. Ma lihtsalt läksingi reaalselt sinna kohale ja õppisin kaks päeva neid kaarte tundma. Informatsiooni on mega mega palju aga mulle meeldivad sellised ekstreemsed otsused ja väljakutsed. Sisetunne juhtis sinna, pidin minema. Enda sees ma tean, et ma sooviksin neid kaarte enda töös rakendada. Kui ma end kokku võtan ja konstellatsioone tegema hakkan, siis on need kaardid mul kindlasti kaasatud. Mulle oli selle koolituse puhul oluline asjaolu, et ma sain kodusest keskkonnast välja ja tutvusin paljude uute inimestega. Lisaks olid seal ka suhteliselt askeetlikud tingimused ja sain end mugavustsoonist välja küpsetada.
Teisipäeval toimus otsustava tähendusega sündmus. Ma käisin peale kahte ravitsüklit PET uuringul, et välja selgitada raviskeemi tulemus. Üldiselt nagu ma aru sain, siis tehakse sedasi kõikidele vähki põdevatele inimestele, et olla kindlad õiges raviskeemis. Minul hirmu ei olnud, sisetunne oli tugev ja soov saada meditsiiniline kinnitus oli nii nii suur. Ma sain neid kaarte laduda seal laagris ja lisaks veel see minu müstiline rahu tunne, mis mu sees on.... ma ei kahelnud hetkekski, et kõik on korras. Ainuke asi, mis mind natukene rööpast välja viis oli see, et mu juuksed on endiselt peas ja arst seda kummaliseks pidas. Mitte, et mulle mu juuksed ei sobi, see on suurepärane. Lihtsalt arstid on selles osas pigem üllatunud ja peavad seda justkui imeks. See selleks, ma tahan teile öelda, et juhhuu, see raviskeem on kenasti toiminud ja minu kolded taandunud. See tähendab, et ilmselt nad seda skeemi ei muuda. Esmaspäeval ma lähen ravile ja siis ma ehk saan ka infot, et mitu keemiat nad mulle veel plaanivad teha ja kuidas edasine plaan saab olema.
Ma tänan kõiki, kes minu teekonnal mind toetavad. Kõik saab korda, ma juba tunnen end justkui terve inimesena ja ma usun, et kui ma nii mõtlen, siis nii ka on ;)
Päikest ;)
Kommentaarid
Postita kommentaar